Wikipedia:Oho artikkâl
| Oho artikkâleh |
|---|
| 2023 – 2024 |
Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.
Čuávuvái ohoi artikkâleh[mute käldee]
27. okko[mute käldee]
Margrethe II (Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid, š. cuáŋuimáánu 16. peeivi 1940 Kööbenhaammân, Tanska) lii Tanska kunâgâstáálu jeessân, kii lâi Tanska roonnig iivij 1972–2024. Ko sust šoodâi roonnigin uđđâivemáánu 14. peeivi 1972 suu eeji jäämmim maŋa, sust šoodâi Tanska vuossâmuš nissoonhaldâšeijee Margrethe I maŋa.
Uđđâvuođááptu 2023 Margrethe II almottij, ete sun luápá ruuvnâst. Taat ij lah hirmâd táválâš Tave-enâmij monarkiain, tastko monark távjá mulsâšuvá esken tast maŋa ko oovdiš monark lii jáámmám. Tanskaast ohtâgin monark ij lamaš ovdil luoppâm ruuvnâst. Uđđâivemáánu 14. peeivi 2024 väldi sirdâšui suu aalgan, ruuvnâprinssâ Frederikân, kiäst šoodâi kunâgâs Frederik X. Margrethe II lâi vääldist táásá 52 ihheed.
28. okko[mute käldee]
Sarjakuva-Finlandia (anarâškielân Ráiđukove-Finlandia) lii ive 2007 vuáđudum tubdâstâspalhâšume, mii juáhhoo jyehi ive Tampere Kuplii -ráiđukovefestivaal ääigi ráiđukovetaidârân teikkâ -taidâráid ánsulii ráiđukovepargoost. Vuossâmuš palhâšume juohhui ive 2008, já tom vuoitij syemmilâš grafikkár Milla Paloniemi Kiroileva siili -nommâsii ráiđukooveest.
Palhâšume lii vuáđudâm Tampere Kuplii ry -ráiđukoveservi oovtâst Tampere kaavpug Luova Tampere -ohjelmáin Finlandia-palhâšume vuáđuld. Palhâšume stuárudâh lii 5 000 eurod. Kulmâ vuossâmuu ive tom ruttâdij Luova Tampere, mut tast maŋa tom lii ruttâdâm Tampere kaavpug.
29. okko[mute käldee]
Miekkiväälis (Orcinus orca) lii delfiinij hiäimu puoh stuárráámus šlaajâ. Miekkiválláh láá fiätuliih já sosiaalliih elleeh. Toh kommunikisteh koskânis maaŋgâlágánij jienâiguin, maid miekkivälisjuávhu jesâneh tobdeh kukken-uv. Miekkiválláh kommunikisteh ovdâmerkkân njurgomáin, njáávgádmáin já spuáhutmáin. Čiivgah uáppih jieijâs perruu jiänáttâllâm niŋálâsâst. Aldahuolhij jiänáttâllâm lii siämmáálágán, mutâ mudoi miekkiválláin láá vädisvuođah iberdiđ nube juávhu kommunikistem. Totkeeh pyehtih meiddei iäruttiđ miekkivälisjuávhuid tai jiänáttâllâm vuáđuld.
Miekkiväälis lii eŋgâlâskielân "killer whale" já "orca", suomâkielân "tappajavalas" já "miekkavalas", já tavesämikielân "fáhkan" já "fahkon". Eŋgâlâskielân nommâ "orca" lii lamaš táválub 1960-lovo rääjist. Motomin miekkivállást kiävttojeh tagareh noomah ko "blackfish" já "grampus", mutâ tain maajeeb ij lah innig táválâš. Meiddei "meerâi kumppi" lii ohtâ maaŋgâin miekkivállá noomâin.
30. okko[mute käldee]
Laapi eennâmkodde (nuorttâlâškielân Lappi mäddkåʹdd, orjâlâškielân Lappi eanangoddi, suomâkielân Lapin maakunta já ruotâkielân Lappland) lii Suomâ tavemus já vijđoduv mield stuárráámus eennâmkodde. Laapi vijđodâh lii 100 367 km² já ässeeloho 176 716. Tot västid ovdebáá Laapi lääni, mut ij lah siämmáš ko Laapi historjálâš eennâmkodde. Laapi eennâmkodde hämmee staatâlâš vaaljâin Laapi vaaljâpirrâduv.
Laapi eennâmkodde raijâšuvá tavveen Taažâ Tromssa já Finnmark -läänin, nuorttân Ruošâ Murmansk kuávlun sehe Kärjil täsivááldán, mäddin Tave-Pohjanmaan já viestârist Ruotâ Norrbotten läänin. Räjijuuvah láá Tiänujuuhâ Taažâ rääjist já Muoniojuuhâ sehe Tuárnusjuuhâ Ruotâ rääjist.
Laapi eennâmkoddekuávdáš lii Ruávinjargâ. Eres kaavpugeh láá Kiemâ, Kiemâjävri já Tuárnus. Kiemâ-Tuárnus -kuávlu lii Ruávinjaargâ lasseen merhâšittee kaavpugkuávlu. Tuárnus lii Laapi puárásumos kaavpug, já Kiemâ lii merhâšitteemus ráhtulâšvuotâkaavpug.
31. okko[mute käldee]
Čapispieiniskodde (Odocoileus hemionus) lii Tave-Amerik viestâroosijn iälusteijee koddešlaajâ. Čapispieiniskodde lii vielgispieiniskode aldemus hyelkkišlaajâ, já toh pyehtih lasaniđ koskânis.
Eŋgâlâskielâlii noomâs "mule deer" čapispieiniskodde lii finnim stuorrâ peljijnis, moh sulâstiteh muuli peeljijd. Suomâkielân čapispieiniskodde lii "mustahäntäkauris" teikâ "muulipeura". Suomâkielâlâš nommâ "mustahäntäkauris" lii puáttám tast, ete ton pieinis lii čappâd, nubenáál ko vielgispieiniskoddeest.
Ilvâseh, keeđhih, puumah, räniskuobžah, čapiskuobžah, kuumpih já kojoteh pivdeh čapispieiniskuudijd. Kuobžah sättih koddeđ rävis kuudijd-uv, mutâ táválávt piätuelleeh koddeh vuosijd já puáris teikkâ pyeccee ohtâgâsâid. Ton lasseen piätuelleeh poreh čapispieiniskuudij haaškâid. Tiervâs já stuorrâ orásijd piätuelleeh koddeh harvii.< Čapispieiniskodde lii pivdoellee, já tot miäcástuvvoo čohčuv.